Abi

Mida Helsingis kahe päeva jooksul vaadata? 15 kõige huvitavamat paika

Helsingi on kiiresti arenev Euroopa linn, kus iidne atmosfäär põimub tänapäevaste edusammudega. Soome pealinn rajati 1550. aastal Rootsi kuninga Gustav Vasa korraldusel. Enne iseseisvumist 1917. aastal oli linna nimi rootsipäraselt Helsingfors. Uue linna keskel asuv sadam oli üsna väike ja seetõttu soomlased ise sinna väga innukalt ei kippunud. Pikki aastaid oli Helsingfors pisike kaluriküla.

Hiljem rajasid rootslased Sveaborgi kindluse, et kaitsta asulat sissetungijate eest. See oligi linna edasise kasvu ja arengu põhjuseks. Kindlus kaitses 1850. aastal Krimmi sõja ajal Vene impeeriumi Inglise ja Prantsuse flotilli eest. Pärast iseseisvuse saavutamist 1918. aastal nimetati kindlus ametlikult ümber Suomenlinnaks, linna aga hakati nimetama soomepäraselt Helsinkiks.

Hotellide otsing Ebatavalised hooned ja monumendid Helsingis

Hoolimata Soome jahedast kliimast on ja jäävad Soome ja Helsingi tänapäeva turisti jaoks armastatud puhkusekohaks. Paljud abajad on muudetud randadeks, iidsete kahurite ja kaevikute kõrvale aga on rajatud restoranid ja kohvikud. Helsingi on imeilus, mugav ja hubane linn, mis näib isegi subarktilisele kliimale vastavate hallipoolsete loodusvärvidega helge ja kirgas. Väärib märkimist, et Soome pealinnas on hulganisti meie vaatevinklist kummalist arhitektuuri ja tavatuid skulptuure. Neile, kes ei tea, mida Helsingis vaadata ja otsivad eriti põnevaid kohti, soovitame külastada neid vaatamisväärsusi.

Hotell uurimisisolaatoris. See Helsingi hotell on endine Katajanokka uurimisisolaator, millest sai hubane ja mõnusate numbritubadega hotell alles pärast 2002. aastat. Väliselt meenutab endine «isolaator» Peterburi «Riste». Just sellist vanglate ehitamise süsteemi peeti vanasti kõige paremini jälgitavaks ja mugavaks. Hotell asub Katajanokka piirkonnas sadama lähedal. Isolaatori ehitus algas keiser Nikolai II võimuletulekuga pärast seda, kui Helsingi sai osaks Vene impeeriumist. Pealinna kogukond ei kiitnud heaks, et hoone, millest võiks linnale kasu olla, saab vangide ulualuseks. Seejärel otsustasid linnavõimud kolida «isolaatori» linnast välja, hoonele aga leida muu otstarve. Rajatise uus omanik otsustas sellest teha hotelli. Hoone ajaloolise mineviku mälestuseks jäeti alles mõned ehedad ümber ehitamata kambrid, kus turistid saavad mälestuseks pilte teha.

Kaisa maja

Kaisa maja. Sellest kummalisest majast on praktiliselt võimatu mööda vaadata. Teistest eristab seda telliste ja klaasi kaunis ja harmooniline kooslus. Kaisa majas paiknevad ülikooli raamatukogu, Ameerika teaduskeskus, Euroopa Liidu teabeamet, statistikaameti teeninduskeskus ja kohvik. Hoone siseinterjöör on sama tavatu ja meeldiv kui fassaad. Raamatukogu külastamiseks ei pea olema tudeng – see on avatud kõigile linlastele. Siin saab mugavalt ja kasulikult aega veeta iga soovija. Tasub rõhutada, et kõik raamatukogud Soomes on mõeldud mitte ainult õppimiseks, vaid ka sõbralikeks koosistumisteks. Raamatukogu teeb eriliseks suur ovaalne laeaken. Neile, kes soovivad raamatu seltsis istuda või pikutada, on suures saalis mugavad tugitoolid ja diivanid. Ruumi kujundust täiendab maitsekas keerdtrepp, millel saab teha unikaalseid fotosid.

Kindlustusettevõtte Pohjola hoone

Kindlustusettevõtte Pohjola hoone. Kui Pariisi Jumalaema kirikut ehivad kimäärid, siis kindlustusfirma Pohjola hoonet pentsikud tegelased Soome rahvuseeposest. Lisaks levib legend, et kui sellist tegelast musitate, saadab edu teid kõikjal ja igas vallas. Fassaadil on koha leidnud vaikivad trollid, karud, gnoomid ja isegi oravad. Seest on hoone kujundatud kõiki Soome etnilisi traditsioone silmas pidades ja neid modernsusega kombineerides.

Aschan Cafe Jugend

Aschan Cafe Jugend. Pärast jalutuskäiku Soome pealinnas on paslik mõnusalt aega veeta Helsingi kesklinnas asuvas hubases kohvikus. Asutuse uued omanikud ei hävitanud ajaloolist kujundust ja nüüd saate kohvi juues ja maitsva desserdiga maiustades rahvusromantilist stiili nautida. Seinu kaunistavad bareljeefid, lihvitud kivid ja freskod.

Lisaks arhitektuuriväärtuslikele hoonetele on Helsingis ka palju tähelepanuväärseid mälestusmärke. Põnevad ja originaalsed on neist järgmised.

Sibeliuse memoriaal

Sibeliuse memoriaal. Kuulsa ja juba eluajal tunnustatud Soome helilooja monumendi kallal töötas autor Eila Hiltunen pea 7 aastat. Monument kujutab endast omavahel ühendatud õõnsatest erineva suurusega torudest metallkonstruktsiooni. Tuulise ilmaga tekib tunne, et helilooja mängib imelist pilli. Samas kõrval kivil seisab Jean Sibeliuse pea. Kui Taka-Töölöse parki jalutama satute, vaadake kindlasti üle ka see ebaharilik skulptuur.

Skulptuur maasika auks

Skulptuur maasika auks. Kõik teavad, et Soome elab hästi tänu köögivilja- ja marjakasvatusele. Seepärast otsustasid loodust armastavad soomlased püstitada ebatüüpilise ausamba maasikale. Metallist skulptuur asub keset rohelust. Konstruktsioon kujutab endast marjade ja õitega maasikapõõsa koopiat.

Purskkaev Amanda.

Kuju püstitati 1908. aastal ja asub Esplanaadi pargi lähedal.  Selle purskkaevu peamine «vaatamisväärsus» on tütarlaps – Havis Amanda, mis rootsi keelest tõlgituna tähendab «merenümfi». Kaunitar sümboliseerib Soome pealinna taassündi. Soomlastel on tava, mille algataja oli 1920. aastal tudeng, kes täiendas neiu välimust tekliga. Sellest ajast alates tähistavad linnaelanikud 1. mail viikingite kevadist külvipäeva Vapput, pannes neiule pähe tekli ja avades pidulikult šampanja.

Monument «Kolm seppa».

Monument «Kolm seppa» paigaldati 1932. aastal ja kujutab kolme vahvat meest, kes üritavad suurte kuvaldadega midagi sepistada. Monument on inspireeritud muistsest legendist, mis pajatab sellest, et sepatööd hinnati vanasti kõrgelt. Kuri nõiamoor kuulis kuskilt, et sepad paistavad silma eriliste oskuste ja suure jõuga ning kuulutas, et annab ainsa tütre sellele, kes oskab õnne sepistada. Nii vaikivad rammumehed nüüd rügavadki väsimatult tänase päevani. Sõja ajal sai mälestusmärk pommikildudega pihta ja möödunu jäljed on postamendil tänase päevani näha.

Linnas jalutades märkate kindlasti saaki kõvasti lõugade vahel hoidvaid merilõvisid. Neid imelisi elukaid kohtab pealinna erinevates nurgakestes. Fotod nendega on suurepärane täiendus teie Soome reisialbumile.

Helsingi Korkeasaari loomaaed

Ka loomaaed on Soome pealinna oluline vaatamisväärsus, mis paikneb linna lähedal asuval väikesel saarel. Zoopargi asutajaks peetakse leitnant August Fabriciust, kes tõi 1889. aastal saarele esimesed asukad pruunkarud. Seejärel lisandusid kollektsiooni pistrikud ja paabulinnud. Aasta jooksul tõi leitnant loomi juurde ja ajapikku on loomaaeda kogunenud 90 isendit. Korkeasaari on üks Euroopa vanemaid loomaaedu, kus oli 2007. aasta seisuga esindatud 200 erinevat loomaliiki. Pargi juhtkond hoolitseb, et loomad elaksid mugavates tingimused. Tänu sellele on loomaaia elukeskkond lähedane loomade looduslikele elutingimustele.

Helsingi muuseumid

Kui olete kultuuri-, ajaloo- ja kunstihuviline, tasub külastada pealinna kuulsamaid muuseume. Neile, kes plaanivad reisi Helsingisse sügisel või talvel, kui ilm pole eriti hea, kulub ära kultuuriasutuste nimekiri.

Kiasma

Kiasma on nüüdiskunsti muuseum, mille arhitekt Steven Hall hoolitses, et maja oleks igal kellaajal ja iga ilmaga võimalikult hästi valgustatud. Hoone on ebatavalise vormi ja suurte panoraamakendega. Muuseumil on viis korrust, mida ühendavad tavatud trepid ja koridorid. 25 erineva suunitlusega galeriis saab vaadata mitte ainult pilte, vaid ka erinevaid installatsioone, fotograafide töid ja arhitektuurifragmente. Mõnda projekti saadab muusika. Muuseumi ainukordsus seisneb sellest, et väljapanekud täienevad pidevalt. Kui sageli te ka Helsingit ei külastaks – Kiasmas saab alati näha midagi uut.

Linna ajaloomuuseum

Linna ajaloomuuseum. Muuseumi peamine suund on linna ajalooline kujunemine alates selle asutamise päevast kuni pealinnaks saamiseni. Lisaks peakorpusele on muuseumil veel mitu allosakonda, mis käsitlevad kõiki Helsingi elu puudutavaid olulisi fakte.

Loodusmuuseum

Loodusmuuseum. Neil, kes tunnevad huvi taime- ja loomariigi vastu, tasub kindlasti külastada tõelist loodusteaduse «kullafondi». Lisaks Soome loodusele ja elu loole on siin välja pandud ka ehtsad dinosauruste luud. Kui plaanite lapsed reisile kaasa võtta, on loodusmuuseumi külastamine neile kindlasti meeltmööda. Väljasurnud reptiilide jäänused tekitavad neis ilmtingimata suurt vaimustust. Paljud eksponaadid on nii realistlikud, et annavad loomade kehaehituse edasi pisima detailini.

Designmuseo

Designmuseo – See muuseum on üks vanemaid selle suunitlusega muuseume. Alates 1873. aastast on muuseum eksponeerinud väikest kollektsiooni kunstikoolide õpilastele ja olnud näide tolle aja võimalikest stiilisuundumustest. Püsiekspositsioon on pühendatud mitme sajandi vältel kujunenud Soome disainile. Ülejäänud väljapanekud vahetuvad pidevalt ning tutvustavad külastajaile tänapäeva disainimaailma uudiseid ja muu maailma projekteerimisajalugu. Kunsti ja konstrueerimise hindajad tajuvad siin erinevate ajastute vaimu ja saavad hulgi positiivseid emotsioone.

Muuseum Amos Rex

Muuseum Amos Rex. Muuseumi asutajaks peetakse Amos Andersoni, kelle nime muuseum aastani kandiski. Siin on suurim kogu Soome kunsti. Lisaks tavapärastele maalidele ja fotodele saab muuseumis näha ka möödunud sajanditest pärinevaid mööbliesemeid , vanaaegseid toidunõusid, keraamikat, tekstiilitooteid ja palju muud. Tasub märkida, et Amos Andersoni kunstimuuseum on kulturoloogide ja tõeliste esteetide seas vääriliselt hinnatud.

«Jumalanna Athena» muuseum Ateneum

Ateneumi kunstimuuseumile kuulub Soome suurim kunstikollektsioon. Nüüdseks kuulus muuseum alustas tegevust tänu Soome maalikunstnike liidule 18 maali kinkinud keiser Nikolai Teisele. Muuseum kannab Kreeka jumalanna Athena nime, keda peetakse mitte ainult sõdade ja õigluse jumalannaks, vaid ka kunsti, loomingu ja tarkuse kehastuseks. Siin on oma kodu leidnud paljud Soome ja välismaiste kunstnike maalid. Just Ateneumis on üks kuulsa Vincent van Goghi 1890. aastal valminud töid «Street in Auvers-sur-Oise». Maal rändas ühelt omanikult teisele kuni sattus 1903. aastal Julien Leclerci kätte, kes oli mõned aastad maali omanik, aga müüs hinnalise kunstiteose doktorile ja kollektsionäärile German Antellile. Kõigis saalides valitseb eriline atmosfäär, mida on võimatu sõnadesse panna, vaikus aga lubab mõelda millelegi heale ja meeldivalt aega veeta.

Kui teile meeldib muuseumides käia ja plaanite ühe päeva jooksul mitut kultuurset kohta külastada, siis soovitame osta Helsingi kaart, mis võimaldab ühistranspordilt raha kokku hoida. Muuseumid on tavaliselt riigipühadel suletud ja mõned muuseumid on suletud ka esmaspäeviti.

Ilm Helsingis

Imelise põhjamaa riigi pealinna reisile minnes tuleb arvestada, et ilm ei ole seal alati kõige meeldivam. Parim aeg Helsingi väisamiseks on periood maist septembrini. Suvisel ajal kõigub temperatuur 15-22 °С vahel, juulis aga võib vahel kerkida isegi 30 plusspügalani. Suvi on siin tavaliselt mitte lämbe, vaid mõõdukas. Augusti algus võib üllatada vihma ja valgete öödega.

Talved on Helsingis tavaliselt lumised. Kõige külmem arvatakse olevat veebruar. Temperatuur kõigub enamasti -3 kuni -20 °С vahel. Detsember rõõmustab turiste ebatavalise ja salapärase loodusnähtuse – virmalistega. Soome pealinnas on ka talvel, mida teha. Kindlasti tasub ära käia Soome saunas ja suusatamas!

Kommentaarid
Оставить комментарий

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga